Üleriigiline planeering on riigi kõige strateegilisem ja üldisem ruumiline planeering. Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta. Üleriigilise planeeringu algatab ja kehtestab Vabariigi Valitsus ning selle koostamise korraldaja on Rahandusministeerium, kelle kodulehelt leiab üleriigilise planeeringu koha lisainformatsiooni.
Ruumilise planeerimise peamine eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine, mis eelkõige peab looma sobiva elukeskkonna inimesele ning samas säilitama võimalikult tervikliku ja jätkusuutliku looduskeskkonna. Üleriigilist planeeringut võib käsitleda ka pikaajalise strateegilise kavana. Üleriigilise planeeringu peamiseks eesmärgiks on ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes.
Üleriigiline planeering käsitleb ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid regioone ning kogu maad tervikuna. Selle eesmärk on suunata asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikku arendamist, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob võimaluse riigi tasandi valdkondlike arengukavade või strateegiate paremaks seostamiseks.
Praegune üleriigiline planeering “Eesti 2030+” kehtib alates 30. augustist 2012, selle elluviimise tegevuskava uuendati viimati 13.08.2020 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega: Üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+” ning maakonnaplaneeringute elluviimise ülevaade koos tegevuskavaga. Enne seda kinnitati tegevuskava 9. oktoobril 2014.
Varasemalt kehtis Eestis Üleriigiline planeering “Eesti 2010”, mis kiideti heaks ja selle elluviimise tegevuskava kinnitati Vabariigi Valitsuse 19. septembri 2000. a korraldusega nr 770-k.